Õiguskantsler Ülle Madise märkis oma ettepanekus veeseaduse § 17 lõike 4 Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimiseks, et veeseaduse järgi peab paisu omanik või valdaja lähtuvalt looduskaitseseadusest rajama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui allavoolu, kui paisutatud veekogu või selle lõik on kinnitatud lõhe, jõeforelli, meriforelli või harjuse kudemis- ja elupaigana.
Selleks tuleb kas rajada paisule spetsiaalne läbipääs või pais lammutada ning ühtki erandit muude väärtuste kaitseks seadus ei võimalda. Nii tuleks näiteks rikkuda ka ajalooline ja senini töötav väärtuslik vesiveski. Samaaegselt keelab muinsuskaitseseadus mälestist hävitada või rikkuda ning veski omaniku jaoks tekib probleem, et keskkonnaameti ja muinsuskaitseameti nõudeid ei ole võimalik üheaegselt täita. Õiguskantsleri hinnangul on seadust võimalik muuta nii, et kalapääsu rajamise kohustus ei ole absoluutne ja keskkonnaametil peaks olema õigus kaaluda erinevaid põhiseaduslikke väärtusi.
Õiguskantsleri ettepaneku poolt hääletas 76 saadikut, vastu ei olnud keegi ning erapooletuks jäi 6 saadikut. Keskkonnakomisjon sai ülesande algatada eelnõu veeseaduse viimiseks kooskõlla Eesti Vabariigi põhiseadusega.
Õiguskantsler märkis oma teises ettepanekus toote nõuetele vastavuse seaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimiseks, et toote nõuetele vastavuse seadus on põhiseadusega vastuolus, sest see ei sisalda regulatsiooni kohustusliku akrediteerimise eest võetava tasu kohta.
Kohustuslikul akrediteerimisel tekib akrediteerija ja akrediteeritava vahel avalik-õiguslik suhe ning sellest tulenevalt kvalifitseerub akrediteerimistasu avalik-õiguslikuks rahaliseks kohustuseks. Põhiseadus nõuab, et kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused või nende elemendid oleksid sätestatud seaduses. Akrediteerimistasude puhul on see nõue täitmata.
Elektripaigaldisi, küttesüsteemide katlaid, lifte jpt seadmeid tuleb enne kasutuselevõttu ja perioodiliselt ka kasutamise käigus tehniliselt kontrollida (auditeerida). Auditiga antakse hinnang seadme korrasolekule ja ohutusele ning selle tegija peab olema akrediteeritud. Akrediteerimise eest võtab sihtasutus Eesti Akrediteerimiskeskus (EAK) tasu ja selle võtmisel lähtutakse EAK nõukogu poolt kinnitatud hinnakirjast. Samas ei ole EAK-le antud seaduslikku volitust akrediteerimistasude kehtestamiseks.
Õiguskantsleri ettepaneku poolt hääletas 78 saadikut, vastu ei olnud keegi ja üks saadik jäi erapooletuks. Majanduskomisjon sai ülesande algatada eelnõu toote nõuetele vastavuse seaduse viimiseks kooskõlla Eesti Vabariigi põhiseadusega.