Lasteombudsman koostas koos erialaspetsialistidega nõustamisvoldiku, kust leiab praktilisi soovitusi kiusamise ennetamiseks ja kiusamisjuhtumite lahendamiseks. Voldikuga juhitakse muu hulgas tähelepanu sellele, et kiusamise ennetamine nõuab meie kõigi panust.
Igal lapsel on õigus haridusele ning üheks hea hariduse tagamise eelduseks on see, et lapsel on koolis turvaline ja hea olla. Laps peab koolis saama keskenduda õppimisele, kuid kahjuks näitavad õiguskantsleri nõuniku Kristi Paroni sõnul mitmed uuringud, et mitte kõigil Eesti õpilastel ei ole koolis turvaline olla: iga viiendat õpilast on koolis kiusatud ning koguni 24 % õpilastest on kiusamise all kannatanud aastaid. „Kiusamine on Eesti koolides tõsine probleem ja sellega tuleb süstemaatiliselt tegeleda ning sealjuures tasuks silmas pidada, et tulemuslik kiusamise ennetamine nõuab panust meilt kõigilt. Koostööd peavad tegema kool ja lapsevanem ning vähem tähtis ei ole ka ühiskonna roll hoiakute kujundajana,“ ütles Kristi Paron.
Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juhi Triin Kahre sõnul ei tähenda kiusamine ainult füüsilist vägivalda, vaid hõlmab ka mitmeid teisi kiusamise liike nagu küberkiusamine (solvavad veebipostitused, ebameeldivate piltide ülespanemine), sõnaline kiusamine (teise solvamine, alandamine, alavääristamine) ning sotsiaalsete suhetega seotud kiusamine (kellegi grupist väljatõrjumine, ignoreerimine). „Kiusamine saab toimuda ainult siis, kui pealtvaatajad – nii lapsed kui täiskasvanud – selle otseselt või kaudselt heaks kiidavad ja sellele ei reageeri. Sageli alahinnatakse pealtvaataja rolli kiusamise juures mõistmata, et see on kiusamise lõpetamisel võtmerolliks,“ selgitas Triin Kahre. Ta toonitas veel, et lisaks sekkumisele on oluline, et täiskasvanud mõistaksid, et kiusamine ei ole lapse arengu loomulik ega vajalik osa ning et soovitused stiilis „kannata ära“, „tee vastu“ või „see teeb sind tugevamaks“ on valed ja ei aita kiusatavat last.
Lasteombudsman koostas koos erialaspetsialistidega nõustamisvoldiku, kust leiavad praktilisi nõuandeid kiusamise ennetamiseks ja kiusamisjuhtumite lahendamiseks nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad. Sealjuures on näiteks õpilastele mõeldud osas juhiseid nii neile, keda kiusatakse, kui ka kiusajatele. Õpetajad aga leiavad brošüürist näpunäiteid selle kohta, mida teha kiusamise ennetamiseks, kuidas luua klassis positiivset õhkkonda ning kuidas kiusamisjuhtumeid lahendada. Praktilisi suuniseid on ka lapsevanematele, näiteks selgitatakse, et kuidas aru saada, et kas last kiusatakse või on ta ise teiste kiusajaks ning mida nendes olukordades ette võtta. Kiusamisteemalise brošüüri materjali koostasid Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht Triin Kahre, Perekeskuse Sina ja Mina juht Ly Kasvandik, Haridus- ja Teadusministeeriumi kooliturvalisuse ekspert Jürgen Rakaselg ning Tartu Ülikooli õppejõud, SA Kiusamise Vastu nõukogu esimees Kristiina Treial. Voldik „Kool kiusamisest vabaks“ on saadaval nii eesti kui ka vene keeles.
Tutvustamaks Eesti koolijuhtidele olemasolevaid kiusamisvastaseid programme ja materjale kiusamisvaba õppekeskkonna loomiseks, korraldab Õiguskantsleri Kantselei koostöös Lastekaitse Liiduga 2. aprillil konverentsi „Kiusamisvaba haridustee“. Lisainfo konverentsi kohta