PRESSITEADE
Õiguskantsleri Kantselei 14. juuni 2011

Õiguskantsler Indrek Teder võtab 14.-16. juunil Eestis vastu 17 Euroopa riigi väärkohtlemise ennetusasutused ning mitmed rahvusvahelised ja regionaalsed eksperdid. Õiguskantsleri Kantseleis toimub seminar teemal „Teabe kogumine ja kontrollimine väärkohtlemise ennetusasutuse visiidi kestel“. Esinduslikul rahvusvahelisel seminaril arutatakse väärkohtlemise ennetusasutuste kontrollitegevust, väärkohtlemisjuhtumite andmete kogumise ja kasutamise probleeme, sh meditsiiniandmetega ümberkäimist. Erilist tähelepanu pööratakse politseiasutustele.

Õiguskantsler on Eestis lisaks muudele ülesannetele ka väärkohtlemise riiklik ennetusasutus (täpsemalt: piinamise, ebainimliku ja alandava kohtlemise riiklik ennetusmehhanism, NPM – National Preventive Mechanism). ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli kohaselt loob või nimetab iga osalisriik piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise ennetamiseks vähemalt ühe külastusi tegeva riigisisese institutsiooni ehk riigi ennetusasutuse. Eestis nimetas parlament selleks riigisiseseks väärkohtlemise ennetusasutuseks alates 2007. aastast õiguskantsleri.

Õiguskantsler Indrek Teder võõrustab Euroopa Nõukogu ning Euroopa Komisjoni poolt juhitava väärkohtlemise ennetusasutuste projekti (Euroopa NPM projekti) viiendat temaatilist seminari teemal “Teabe kogumine ja kontrollimine NPM visiidi kestel”. Ürituse raames kogunevad 15.-16. juunil Tallinna Euroopa 17 väärkohtlemise ennetusasutuse (NPM) esindajad, kellest paljud on ombudsmanide bürood ning samuti mitmed rahvusvahelised, regionaalsed ja riiklikud eksperdid.

„Eesti õiguskantsler on väärkohtlemise riikliku ennetusasutuse ülesannet täitnud juba neli aastat. Kuigi õiguskantslerina tegin koos oma nõunikega kontrollkäike kinnistesse asutustesse ka enne väärkohtlemise riikliku ennetusasutuse ülesande saamist, on piinamisvastasest konventsioonist tuleneva väärkohtlemise riikliku ennetaja ülesande täitmine toonud kvalitatiivse arengu meie töömeetodites ja praktikas“, ütleb Indrek Teder 15. juunil seminari avakõnes. „Kuid võimalused oma tööd parendada ei lõpe kunagi. Olen kindel, et toimuv seminar on üks parimaid viise kvaliteedi arendamiseks ning uute teadmiste ja kogemuste vahetamiseks väärkohtlemise ennetamises“.

Seminaril arutatakse erinevate andmekogumismetoodikate üle ning lahatakse peamisi väärkohtlemise ennetusasutuste kontrollitegevusel esinevaid kitsaskohti seoses andmete kasutamisega. Erilist tähelepanu pööratakse politseiasutustele. Seminaril keskendutakse eriti järgmistele aspektidele: andmete kogumine kinnises asutuses aset leida võivate väärkohtlemise juhtude kohta (registrite töötlemine, vestlemine personali ja asutuses viibivate piiratud vabadusega inimestega, tutvumine erineva dokumentatsiooniga, vaatluste läbiviimine), kontrollkäigul kogutud teabe kontrollimise etapid politseijaoskondade kontrollil, väidetava kehalise väärkohtlemise juhtude uurimine, riskikohtade tuvastamine ja järelduste tegemine.

„Seekordse seminari teema praktiline külg taandub ühele põhiküsimusele: mis on kontrollkäigul andmete kogumise eesmärk? Ja siit edasi – mis on väärkohtlemise ennetusasutuse töö eesmärk? Me kõik teame – väärkohtlemise ennetamine ja ärahoidmine. Kuid mida me mõistame ennetamise all?“ püstitab Teder seminari avasõnades aruteluteemasid. „Minu hinnangul ei tähenda väärkohtlemise ennetamine mitte üksnes seda, et asutused järgiksid kehtestatud reegleid ja õigusakte. Samavõrd peame jälgima, et kõik vajalikud õigusregulatsioonid oleksid kehtestatud ja kui on, siis kas need on mõistlikud väärkohtlemise riski vähendamise eesmärgi täitmiseks? Seega kontrollkäikudel kinnistesse asutustesse ja info kogumisel nende käigus tuleb ühtlasi kontrollida seadusandja tegevust. See on oluline ka andmete kogumise ja kontrollimise meetoditest rääkides.“

Seminari eriline rõhk on politseiasutustel. NPM mandaadi tõttu on õiguskantsler kontrollinud viimaste aastate jooksul kõiki hooneid, sh politseihooneid, kus isikuid võidakse tahtevastaselt kinni pidada ning pööranud erilist tähelepanu kinnipeetutele nende õiguste tutvustamisele, lähedaste teavitamisele isiku kinnipidamisest ja arstiabi võimaldamisele. Need on teemad, mida on korduvalt rõhutatud ka rahvusvahelisel väärkohtlemise vastase tegevuse tasandil nii ÜRO kui ka Euroopa Nõukogu vastavate organite poolt. Samuti on õiguskantsler pikema projektina teinud oma kontrollkäikude praktika pinnalt Siseministeeriumile ettepaneku lühiajalise kinnipidamise (s.o kuni 48 tundi) regulatsiooni loomiseks, mis aitaks ühest küljest tagada kinnipeetud isikute põhiõigusi, kuid samas pakuks kindlust kinnipeetutega vahetult kokkupuutuvatele politseiametnikele. Näiteks ei ole täna õiguskorras selgelt määratletud, millal peaks lühiajaliselt kinni peetud inimene saama politseihoones süüa või näiteks hambaharja.

Õiguskantsleri viimased kontrollkäigud näiteks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri on näidanud kinnipeetute olukorra tuntavat paranemist ning õiguskantsleri soovituste järgimist. Lühiajalise kinnipidamise õiguslikku regulatsiooni ei ole aga paraku siiani loodud. Väärkohtlemine ei ole üksnes inimese füüsiline vigastamine, vaid ka näiteks ebainimlikud olmetingimused mõne politseihoone kinnipidamiskambris: ülerahvastatus ja ruumipuudus, külmal kivipõrandal magamine, liiga külm või kuum temperatuur kambris, õhupuudus, ebasanitaarne käimla või ämber loomulike vajaduste rahuldamiseks kambrinurgas, toidu mitteandmine jms. Olmetingimused on olnud terav probleem mõnes õiguskantsleri poolt kontrollitud politseihoones, näiteks PPA Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Kuressaare kambris ja sama arestimaja Haapsalu kambris.

14. juunil tutvustatakse ürituse raames poolepäevase seminari kestel ka Euroopa väärkohtlemise ennetusasutuste projekti (NPM projekti) iseseisva tervisealase nõustamise kogu (IMAP). Iseseisva tervisealase nõustamise kogu on Euroopa väärkohtlemise ennetusasutuste projekti uusim komponent. Kolm uue kogu liiget kohtuvad esindajatega 17-st Euroopa väärkohtlemise ennetusasutusest ning rahvusvaheliste, regionaalsete ja siseriiklike piinamise ennetamise ekspertidega. Arutatakse tervisealase nõustamise kogu tegevuse sisu ja tööpõhimõtteid. Antakse põhjalik ülevaade erinevatest teabevahetus- ja nõustamisvõimalustest, mida uus tervisealase nõustamise kogu pakub erinevate riikide piinamise ennetusasutustele.

Miks peaks õiguskantsleri juures toimuv esinduslik rahvusvaheline seminar oluline olema Eesti avalikkusele, igaühele, kes ehk politseiasutuste või vanglaga kunagi kokku ei puutu? Kas mäletate meedias hiljuti paljukajastatud Keila haigla hooldusraviosakonna juhtumit? Näiteks hooldusraviasutuses, kuhu sattumise eest ei ole keegi meist kaitstud, seadusvastaste ohjeldusmeetmete kasutamine, põhjendamatu rihmadega voodisse fikseerimine vmt on selged näited väärkohtlemisest. Kaks aastat tagasi Keila haiglas psühhogeriaatria osakonda kontrollinud õiguskantsleri meeskond leidis, et haiglas nappis nii personali kui vahendeid, olmetingimused jätsid kõvasti soovida, puudus täpne ülevaade ohjeldusmeetmetest ning patsiendid pääsesid harva värske õhu kätte. Lisaks soovitas õiguskantsler teha personalile laiahaardeline koolitus erinevate ohjeldusmeetmete, muuhulgas ka verbaalse ohjeldamise kohaldamisest.

Või meenutame ühiskonnas palju diskussiooni tekitanud haiglas üksi viibinud lastekodulapse juhtumit. Õiguskantsler alustas mitmest allikast temani jõudnud informatsiooni alusel omaalgatusliku menetluse kontrollimaks, kas saatjata haiglas viibivatele lastele on lisaks tervishoiuteenusele ja hooldusele tagatud ka õigus hoolitsusele, et lapse haiglas viibimine oleks inimväärne. Menetlus on pooleli, kuid ka see on näide elust, mille puhul on oluline seminari temaatika.

Õiguskantsler tänab seminari avasõnades kõigi osavõtjate nimel seminari Euroopa-poolseid korraldajaid. „Kartmata kõlada liiga pateetiliselt – meil on ühine eesmärk: me kõik soovime muuta maailma paremaks paigaks, kus elada“, märgib Indrek Teder.

Esindusliku rahvusvahelise üritusega kaasnevalt väärib meenutamist, et 26. juunil on rahvusvaheline piinamisohvrite päev. Piinamiskeeld kui inimväärikuse kaitsel põhinev inimõigus on osa rahvusvahelisest tavaõigusest. Sellest ei ole lubatud kõrvale kalduda isegi kriisi ega sõja ajal. Piinamiskeeld on ära nimetatud kõigis olulisemates rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates dokumentides ning see on lisatud pea kõigi riikide põhiseadustesse. Piinamine on vaid üks ja raskeim väärkohtlemise vorm. Ka Eesti Vabariigi põhiseadus säestab, et kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Seega ei tähenda väärkohtlemine üksnes avaliku võimu esindaja poolt inimese peksmist või talle valu tekitamist. Väärkohtlemine on näiteks ka terve päev kestval ülekuulamisel toidu mitteandmine, et survestada inimest "sobivaid" ütlusi andma, kinnise asutuse juhtide poolt seal viibivate inimeste omavahelise vägivalla lubamine, põhjendamatu ööpäevaringne videojälgimine, ebainimlikud olmetingimused jms.

Lugupeetud ajakirjanikud!
Indrek Teder avab Õiguskantsleri Kantseleis seminari avakõnega 15. juunil kell 9.00 – tule kohale, kui soovid lugu teha!
Seminari raames võimalus teha huvitavaid intervjuusid, kui suur probleem on väärkohtlemine tänases Eestis ja Euroopas; millised on ohud eelkõige kinnistes asutustes ja eriti näiteks politseiasutustes või tervishoiuasutustes; milline on väärkohtlemise ennetusasutuste süsteem ja väärkohtlemisega seotud probleemid jpm.
Näiteks huvitavaid isikuid ja teemasid ajakirjanikule:
- esindajad ÜRO piinamisvastasest alamkomiteest (SPT);
- Euroopa Nõukogu piinamisvastase komitee (CPT) esindajana Suurbritanniast hr Jim MCManus, kelle spetsialiteet on politseiküsimused, väärkohtlemise ohud politseiga suhtlemisel;
- väärkohtlemise ennetusasutuste meditsiinilise nõustamise paneelis on head eksperdid Eestist näiteks õiguskantsleri vanemnõunik Mari Amos; psühhiaater dr Andres Lehtmets, kes võivad kõneleda tervishoiutöötajate rollist piinamise ennetamisel ja samuti ohukohtadest tervishoiuteenuste osutamisel, aga ka muudes kinnistes asutustes;
- Euroopa Nõukogu esindaja hr Markus Jaeger võib tutvustada väärkohtlemise ennetusasutuste projekti, mille raames ka antud seminar toimub. (Jaeger: Head of National Human Rights Structures, Prisons and Police Division, Directorate General of Human Rights and Legal Affairs, Council of Europe) Hr Jaeger on käinud ka Eestis ühis-kontrollkäigul PPA Põhja Prefektuuri arestimajas. Kontrollkäigul tuvastati puudulik dokumentatsioon arestimaja kahe sisustuseta eralduskambri kasutamise koht, puudjääke arestimaja tervishoiutöötaja sõltumatuses väärkohtlemise ennetamise aspektist ning eelvangistuses viibivate isikute suur arv arestimaja (viimased peaksid olema vanglate eelvangistusosakondades). Lisaks väliskülalistele ja õiguskantsleri nõunikele olid kontrollkäigule ekspertidena kaasatud Päästeameti esindajad, kes tuvastasid võrdlemisi tõsiseid rikkumisi tuleohutuse valdkonnas. Näiteks tekkis arestimaja 0-korrusel tagavara evakuatsioonipääsu lukkude avamisega probleem.

Palun anna oma ajakirjanduslikust huvist teada:

Jaana Padrik
õiguskantsleri avalike suhete nõunik
jaana.padrik@oiguskantsler.ee 
tel. 693 8423
mob. 50 18 793

Lisainfot

Väärkohtlemise ennetamisest loe õiguskantsleri kodulehelt

Õiguskantsleri kui väärkohtlemise ennetusasutuse kontrollkäigud leiad siit

Euroopa väärkohtlemise ennetusasutuste projektist (Euroopa NPM projektist) saab infot Euroopa Nõukogu kodulehelt