Õiguskantsler algatas 2014. a menetluse eesmärgiga selgitada välja, kas Tallinna Inglise Kolledži õpilastele on tagatud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 37 lg 1 tulenev õigus õppida munitsipaalkoolis ilma õppemaksuta.
Menetluse ajendiks oli nii meediast kui õiguskantsleri poole pöördunud isikutelt saadud teave, mille järgi Tallinna Inglise Kolledžis eeldatakse, et vanemad maksavad koolis süvendatult võõrkeelte (eelkõige inglise keele) õpetamise eest tasu.
Uurinud Tallinna Inglise Kolledžis toimuvat ja analüüsinud õigusakte leiab õiguskantsler, et kuna Tallinna Inglise Kolledži õppekava järgse õppe rahastamine pole kooli eelarve vahenditega kaetud, rikub Tallinna linn kooli pidajana põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, mille järgi katab munitsipaalkooli kulud kooli pidaja.
Kokkuvõtvalt nähtub nimetatud sätetest, et põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ning selle alusel kehtestatud põhikooli riiklik õppekava ei määra koolides toimuva õppe sisu ja korraldust detailselt ja lõplikult iga kooli jaoks, vaid see otsustatakse kooli õppekava raames. Igal koolil on võimalus riiklike õppekavadega antud piirides valida oma koolile mõni õppesuund – olgu selleks võõrkeel, matemaatika, loodus, muusika jne (kõnekeeles sageli süvaõpe), kasutades selle väljaarendamiseks nö vabade tundide arvu, võimalust õppeaineid lõimida ja ümber kujundada. Saab öelda, et kooli õppekavas välja toodud kooli eripärast tulenevad valikud riiklike õppekavade raames moodustavad orgaanilise osa kooli õppekavast, kooli õppekavas tehtud valikuid, olgugi, et nende kehtestamisel on lähtutud lastevanemate soovidest, ei saa käsitada õppekavavälise õppena või huvitegevusena. Õpilase jaoks, kes koolis õpib, on kohustuslik osaleda õppes, mis kooli õppekava järgi talle kohaldub, mh süvendatud keeleõppetundides, kui kooli õppekava seda ette näeb. Ka valikaine, kui õpilane selle valib, muutub nö tavaliseks õppeaineks, mille õpitulemuste saavutamist kool nõuab ja kontrollib. Õpilase kohustusele osaleda kooli õppekava järgses õppes vastab kooli ja kooli pidaja kohustus tagada võimalus õppekava järgset õpet saada. Kaasa arvatud võimaldada valikaine õppimine, kui õpilane selle aine valib.
Haridus- ja Teadusministeerium selgitas, et Tallinna Inglise Kolledži (TIK) õppekava ja tunnijaotusplaan vastab põhikooli riikliku õppekava sisunõuetele, õpilaste nädalakoormust ei ole suurendatud. TIK õppekavas on mh valitud vabade tundide ja õppe ümberkorralduste arvel rohkem inglise keele tunde, põhikooli III kooliastmes lisandub kolmas, C võõrkeel.
Kuna Tallinn ei rahasta TIK õppekava rakendamist täies mahus, on see kaasa toonud süsteemi tekkimise, kus õppekava järgset õpet finantseerivad vanemad. Täpsemalt kogub sihtasutus õppetoetuse nime all lapsevanematelt raha, millest suurem osa kulub (inglise keele) õpetajatele palga maksmiseks (sihtasutuse ja õpetaja vahelise lepingu alusel) kooli õppekavas ette nähtud tundide andmise eest. Vanemate makstavat raha on nimetatud annetuseks. Lastevanemate, kelle lapsed õpivad TIKs, tasutavat raha saab vaadelda annetusena vaid osaliselt, st osas, milles see ei kulu raha maksnud pere lapsele kohalduva kooli õppekava järgse õppe kulude, nagu nt õpetaja palk, katmiseks. St summat, mis kulub nt kooli traditsiooniliste ürituste läbiviimise toetamisele, õpilastele konkurssidel või võistlustel osalemiseks stipendiumi maksmisele, saab annetusena vaadelda.
Kokkuvõtvalt järeldub kõigest eelnevast, et TIK õppekava on koostatud lähtuvalt igale koolile õigusaktidega antud võimalusest valida koolile õppesuund (nö süvaõpe) vabade tundide arvu, õppeainete lõimimise ja ümberkujundamise arvel. Kooli õppekavas sätestatud nö süvaõppe kulud tuleb katta Tallinn linnal, kui TIK pidajal. Kuna TIK õppekava osaks oleva süvaõppe puhul pole tegu õppekava välise või huviringi õppega, on keelatud nõuda õpilaste vanematelt raha nende tundide läbiviimiseks, kuid vanemate vabatahtlikud annetused kooli sihtasutusele koolielu edendamiseks on lubatud.
Õiguskantsler teeb Tallinna linnavalitusele ettepaneku rikkumine lõpetada ning katta edaspidi kõik kooli õppekava rakendamise kulud, kaasa arvatud õppekavas sätestatud mahus inglise keele ja C võõrkeele õpetamisega seotud kulud.
Arvestades, et TIK õppekava rahastamise probleem on vaid üks põhihariduse põhiseaduses nõutaval moel kättesaadavaks tegemisega seotud probleemidest, jätkab õiguskantsler selle teema laiemat analüüsi.