Lasteombudsman koostas ülevaate laste vaesusest

Õiguskantsleri Kantselei, 13.02.2012|29.02.2012
 
Õiguskantsleri Kantselei, 13. veebruar 2012
 

Õiguskantsler lasteombudsmanina koostas statistika ja lastekaitsetöötajatega tehtud süvaintervjuude põhjal ülevaate „Vaesus ja sellega seotud probleemid lastega peredes“. Eestis elab absoluutses vaesuses pea iga viies laps, see on üle 45 000 lapse. Kui absoluutses vaesuses elavatele lastele lisada ka vaesusriskis elavad lapsed, puudutab vaesus enam kui 63 000 last. Laste vaesus on ühiskonna keskmisest vaesusest suurem nii suhtelise kui ka absoluutse vaesuse puhul – seega on lapsed ülejäänud ühiskonnaga võrreldes halvemas olukorras. Lasteombudsman teeb laste vaesuse leevendamiseks mitmeid ettepanekuid,  mis on suunatud otseselt laste olukorra parandamisele.  Lasteombudsman kutsub  lahenduste arutamiseks 6. märtsil kokku ekspertide ja otsustajate ümarlaua.

Ühiskonna heaolu ja elanike võimalusi kirjeldab ühe näitajana vaesuse määr. Lapsed on ülejäänud ühiskonnaga võrreldes halvemas olukorras: laste absoluutne vaesus on 1,6 korda kõrgem ühiskonna keskmisest absoluutse vaesuse määrast. Ka laste suhteline vaesus on kõrgem keskmisest suhtelise vaesuse määrast ühiskonnas, peegeldades seega laste ebavõrdsemat positsiooni ühiskonnas. Seega on ühiskonna näitajatega võrreldes laste vaesus suurem nii suhtelise kui ka absoluutse vaesuse puhul.

Vaesusega sageli kaasnev sotsiaalse turvalisuse puudumine, tõrjutus ja eneseteostuse võimaluste piiratus, rääkimata toidunappusest ja puudulikest olmetingimustest tingitud otsestest terviseriskidest, on oluline oht lapse arengule. Sellistes tingimustes kasvamine on lapse õiguste rikkumine. Raskematel juhtudel jätab vaesus lapse eemale ühiskonnas tunnustatud sotsiaalsetest, majanduslikest ja kultuurilistest õigustest. Seega on vaesus otseselt seotud inimõiguste ja lapse õigustega.

Vaesus on eriti terav probleem laste puhul, sest lastel puuduvad võimalused enda olukorra muutmiseks midagi ette võtta ning nad sõltuvad täiskasvanutest. Oluline on vaesuse mõjude vähendamine, laste igakülgsete arenguvõimaluste loomine ning vaesuse järgmistele põlvkondadele edasikandumise katkestamine. 

Lasteombudsman lähtus vaesuse ülevaate koostamisel Statistikaameti andmetest absoluutse ja suhtelise vaesuse määra kohta aastatel 2004-2010 ning kohalike omavalitsuste lastekaitsespetsialistidega tehtud süvaintervjuudest.

Pea iga viies Eesti laps elab vaesuses. Seda näitavad Statistikaameti andmed 2010. aasta kohta. Suhtelises vaesuses, mis iseloomustab ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust isikute sissetulekutes, elas 19,5% lastest. Absoluutses vaesuses, mis tähistab ühiskonnas kokkulepitud elatusmiinimumi piirist allapoole jäänuid, elas 18,6% alla 18-aastastest lastest. Kui absoluutses vaesus elavatele lastele lisada veel ka vaesusriskis olevad lapsed, võib öelda, et iga neljas Eesti laps elab absoluutses vaesuses või on vaesusriskis. See on üle 63 000 lapse!

Kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajate kinnitusel püüavad omavalitsused vaesuses olevaid lastega peresid nii toetuste kui teenustega abistada, kuid puudu jääb nii ühest kui teisest. Ka lastekaitsetöötajaid napib. Teenuste järjekorrad on pikad, kuigi lapsed ja vanemad vajavad abi kohe. Teenuse pakkujaid ei ole piisavalt, puudub transpordiühendus teenustele jõudmiseks, puuduvad sobivad teenused. Toimetulekutoetus, mis ühe riikliku meetmena peaks vaesuses olevaid peresid toetama, ei ole uuringute kinnitusel piisav, et pered vaesuspiirist väljapoole tuua. Vähese rahaga majandamise oskus on osade perede puhul keeruline ning toetuste kasutamine ei toimu alati sihipäraselt.

Kuna praktikas on ilmnenud, et lapsele suunatud rahalisi toetusi ei kasuta vanemad paljudel juhtudel lapse huvides, on lasteombudsmani hinnangul vaja rohkem abi ja teenuseid viia otse lapseni – nii aitab ja toetab see last kõige paremini. Lahenduste otsimisel tuleb ühelt poolt pidada silmas konkreetset abivajavat last ja just talle vajalikke teenuseid. Teisalt tuleb vaadata lastekaitse süsteemis parandamistvajavat laiemalt.

Lähtudes eelkõige vajadusest viia abi otse lapseni, teeb lasteombudsman mitmeid ettepanekuid laste vaesuse leevendamiseks. Teenuste - nt psühholoogi- ja logopeediteenuse –toomine lapsele ja vanemale lähemale; riiklikult koordineeritud piirkondlike nõustamis- ja teenusekeskuste loomine; regulaarse kohustusliku arstliku kontrolli kehtestamine; lasteaia- ja koolitoidu kompenseerimine lastele, kelle vanemad ei suuda selle eest tasuda – need on vaid mõned näited lasteombudsmani ettepanekutest, mille arutamiseks kutsub lasteombudsman 6. märtsil kokku ekspertide ja otsustajate ümarlaua „Laste vaesus – otsime lahendusi!“

 

Jaana Padrik
õiguskantsleri avalike suhete nõunik
693 8423
50 18 793
 
 

Tagasi