Õiguskantsler ei avalda talle füüsilise isiku poolt esitatud avalduse sisu ja avaldaja andmeid.

Õiguskantsler võib mitte avaldada talle avalikke ülesandeid täitva asutuse või isiku ja juriidilise isiku poolt esitatud avalduse sisu ja avaldaja andmed juhul, kui avaldaja seda soovib või õiguskantsler ise seda vajalikuks peab.

Rohkem infot teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise kohta leiate:

Õiguskantsleri Kantselei teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise kord

Avaldus

Õiguskantsler tutvub avaldusega ja otsustab, kas selle lahendamine kuulub tema ülesannete hulka.

Kui avalduse lahendamine ei ole õiguskantsleri pädevuses, teatab ta Teile sellest kirjalikult hiljemalt ühe kuu jooksul. Oma vastuses selgitab ta avalduse tagasilükkamise põhjusi ja annab nõu, kelle poole pöörduda.

Menetlusteade

Kui avalduse lahendamine on õiguskantsleri pädevuses, alustab ta menetlust ja teatab Teile sellest kirjalikult hiljemalt ühe kuu jooksul. Oma vastuses selgitab ta, milliseid toiminguid on ta avalduse lahendamiseks teinud või kavatseb teha.

Teabe nõudmine

Õiguskantsler kogub kontrollitavalt ametiasutuselt ja isikult teavet ning dokumente. Seda võib teha nii kirjalikult (teabe nõudmine) kui ka suuliselt (seletuste ja ütluste võtmine). Asutusele antakse vastamistähtaeg, mille pikkus sõltub teabe nõudmise sisust ja mahust. Õiguskantsleri teabe nõudmisele vastamine on kohustuslik.

Õiguslik analüüs

Õiguskantsler teeb õigusliku analüüsi ja kujundab oma seisukoha kogutud teabe põhjal.

Õiguskantsleri seisukoht

Õiguskantsler annab menetluse tulemusest ja oma seisukohast teada nii avaldajale kui ka kontrollitavale asutusele.

Kui õiguskantsler leiab, et õigustloov akt on põhiseaduse ja seadusega vastuolus:

• võib ta teha õigustloova akti andjale (selleks võib olla Riigikogu, Vabariigi Valitsus, minister või kohalik omavalitsus) ettepaneku viia akt põhiseaduse ja seadusega kooskõlla.
  Õigustloova akti andjal on kohustus esitada oma seisukoht õiguskantslerile 20 päeva jooksul. Kui akti andja nõuet ei täida, pöördub õiguskantsler Riigikohtu poole taotlusega tunnistada õigustloov akt põhiseadusvastaseks või kehtetuks.
   
• võib ta teha õigustloova akti ettevalmistajale märgukirja akti põhiseaduse ja seadusega kooskõlla viimiseks, määrates samas tähtaja vastuolu kõrvaldamiseks. Märgukirjas toodud soovitustega arvestamata jätmise korral võib õiguskantsler pöörduda akti andja poole ettepanekuga. Selle täitmata jätmise korral pöördub õiguskantsler Riigikohtu poole taotlusega tunnistada õigustloov akt põhiseadusvastaseks või kehtetuks.
   
• võib ta teha Riigikogule ettekande, et juhtida tähelepanu seaduses esinevatele probleemidele.

Kui õiguskantsler leiab, et avalikke ülesandeid täitva asutuse tegevus ei ole õiguspärane:

• esitab ta asutusele seisukoha, kuidas on asutus isiku õigusi rikkunud, ning  teeb vajadusel asutusele soovituse õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks või ettepaneku rikkumise kõrvaldamiseks.
  
  Õiguskantsleril on õigus teha järelepärimisi kontrollitavale asutusele, et saada teavet, kuidas on tema seisukohta arvestatud. Kui õiguskantsleri seisukohta ei täideta või järelepärimisele ei vastata, võib ta esitada ettekande asutuse üle järelevalvet teoks tegevale asutusele, Vabariigi Valitsusele või Riigikogule. Õiguskantsler tohib avaldada menetletava juhtumi kohta teavet avalikkusele. Õiguskantsleri seisukoht on lõplik ning seda ei ole võimalik kohtus vaidlustada.

Kirjeldatud mudelist erinev on õiguskantsleri tegevus avalduse lahendamisel diskrimineerimisvaidluse ja kohtuniku distsiplinaarmenetluse korral:

• Distsiplinaarmenetluse algatamine kohtuniku suhtes

Õiguskantsler saab algatada distsiplinaarmenetluse (st distsiplinaarsüüdistuse koostamist) kohtuniku suhtes juhul, kui ilmneb kohtuniku süü ametikohustuste täitmata jätmises, mittekohases täitmises või vääritus teos. Ta tohib distsiplinaarmenetluse algatada kõikide kohtunike suhtes nii omal algatusel kui ka isiku avalduse alusel.

Õiguskantsler kujundab oma seisukoha distsiplinaarmenetluse põhjendatuse kohta ja otsustab, kas pöörduda distsiplinaarsüüdistusega Riigikohtu juures asuva kohtunikest koosneva distsiplinaarkolleegiumi poole.

Esmalt uurib õiguskantsler kohtuasja käiku ja toimiku materjale ning küsib arvamust kohtu esimehelt ja seletust kohtunikult. Seejärel kujundab seisukoha distsiplinaarmenetluse põhjendatuse kohta ja otsustab, kas koostada distsiplinaarsüüdistus. Kui õiguskantsler otsustab distsiplinaarsüüdistuse koostada, siis saadab ta selle Riigikohtu juures asuvale kohtunikest koosnevale distsiplinaarkolleegiumile. Sama kolleegium teeb otsuse, kas mõista kohtunik õigeks või süüdi. Kohtuniku distsiplinaarkorras karistamise õigust õiguskantsleril ei ole.

Kui õiguste rikkumise on põhjustanud kohtuametnik (nt kohtumaja kantselei on viivitanud dokumentide edastamisega), saate pöörduda õiguskantsleri poole avaldusega asutuse tegevuse kontrollimiseks.

• Diskrimineerimisvaidluse lahendamine

Õiguskantsler kontrollib, et inimest ei diskrimineeritaks soo, rassi, rahvuse, nahavärvuse, keele, päritolu, usutunnistuse või usulise veendumuse, poliitilise või muu veendumuse, varalise või sotsiaalse seisundi, vanuse, puude, seksuaalse suundumuse või seaduses nimetatud muu tunnuse tõttu.

Diskrimineerimisvaidluse lahendamiseks algatab õiguskantsler lepitusmenetluse avalduse alusel. Lepitusmenetluseks on vaja mõlema osapoole nõusolekut. Menetluse mõte on teha inimesele tema õiguste kaitsmine võimalikult lihtsaks.

Esmalt edastab õiguskantsler avalduse ärakirja isikule, kellele diskrimineerimist ette heidetakse, ning küsib nõusolekut lepitusmenetluses osalemise kohta. Kui isik ei nõustu osalema, katkestab õiguskantsler menetluse. Kui isik on menetlusega nõus, esitab õiguskantsler osapooltele oma lahendusettepanekud kirjalikult. Õiguskantsler lõpetab menetluse, kui osapooled on ettepanekutega nõus.

Vaidluse jätkudes ettepanekutega mittenõustumise korral, peetakse osapoolte või nende esindajate osavõtul istung. Kui osapooled nõustuvad ettepanekutega, kinnitab õiguskantsler kokkuleppe, mis on täitmiseks kohustuslik. Kui kokkulepet ei ole 30 päeva või kokkuleppes määratud muu tähtaja jooksul täidetud, võib kokkuleppe esitada täitmiseks kohtutäiturile. Kui lepitusmenetlus katkestatakse osapoolte soovil või kui õiguskantsler konstateerib, et kokkuleppele ei ole jõutud, on avaldajal õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse või seadusega ettenähtud kohtueelse menetluse organisse.

Lepitusmenetluse eesmärk on osapooled ära kuulata, asjaolud välja selgitada ja osapooled lepitada. Õiguskantsleri seadusest tulenevalt on lepitusmenetlus konfidentsiaalne, mistõttu ei avalikustata menetluse kohta teavet ega menetlusdokumente ei menetluse vältel ega pärast seda.