Konverentsid ja seminarid

 

Konverents "Hea kool kui väärtuspõhine kool. Kuidas tagada kiusamisvaba haridustee?" (10.-11.12.2014)

10.-11. detsembril toimus Tartus 7. väärtuskasvatuse konverents „Hea kool kui väärtuspõhine kool. Kuidas tagada kiusamisvaba haridustee“?, mida korraldasid ühiselt Tartu Ülikooli Eetikakeskus, Haridus- ja Teadusministeerium, Lastekaitse Liit, MTÜ Noorteühing TORE, SA Kiusamise Vastu ja Õiguskantsleri Kantselei.

Konverentsi tähelepanu keskmes oli turvaline koolikeskkond ja head suhted koolis. Esinesid mitmed tunnustatud eksperdid: Christina Salmivalli, Suvianna Hakalehto-Wainio, Kristi Liiva, Anna Markina, Piret Visnapuu-Bernadt, Halliki Harro-Loit, Margit Sutrop jpt. Konverentsi avas õiguskantsler ja lasteombudsman Indrek Teder ning paneeldiskussiooni „Kiusamisvaba haridustee – kuidas sinna jõuda?“ arutelu juhtis laste õiguste osakonna nõunik Kristi Paron.

Konverents „Rahva tahe – seadustega kujundatav või väljendatav?" (28.11.2014)

28. novembril korraldasid Tartu ülikooli eetikakeskus ja Õiguskantsleri Kantselei Tallinnas ühiskonverentsi „Rahva tahe – seadustega kujundatav või väljendatav?". Konverentsi eesmärk oli juhtida tähelepanu väärtuste rollile Eesti seadusloomes.

Konverentsil arutasid Eesti õigusvaldkonna eksperdid, väärtuste uurijad ja poliitikakujundajad selle üle, mil määral peavad seadused väljendama või kujundama rahva tahet. Arutelus osalesid Tartu ülikooli õigusteaduskonna professorid Lauri Mälksoo ja Jaan Sootak, Teaduste akadeemia uurija-professor Anu Realo, õiguskantsleri asetäitja-nõunik Hent Kalmo ja riigikogu liige Rait Maruste. Paneeldiskussioonis kohtusid justiitsministrid läbi aegade.

Konverentsi sissejuhatavad sõnavõtud tegid õiguskantsler Indrek Teder ja Tartu ülikooli eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutrop. Loe lisa

Rahvusvahelise Ombudsmani Instituudi Euroopa regiooni konverents „Ombudsman’s Role in a Democracy” (17.-19.09.2014)

Eesti vabariigi õiguskantsler on 17.-19.09.2014 toimuva International Ombudsman Institute (IOI) Euroopa regiooni liikmete üldkoosoleku ja konverentsi "Ombudsman's Role in a Democracy" korraldaja. Konverentsil arutatakse ombudsmani rolli toimiva demokraatia loomisel. Kuidas saab ombudsman panustada demokraatia edendamisesse? Kuidas mõjutavad ombudsmani tegevust rahvusvahelised ja Euroopa Liidu normid? Kas ombudsman on kohtuvõimule konkurent või abimees? Konverentsi töökeeled on inglise, prantsuse ja hispaania keel. Lisainfot leiate konverentsi ametlikult kodulehelt.

Eesti Vabariigi õiguskantsler on Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni (International Ombudsman Institute, IOI) täieõiguslik liige alates 2001. aastast. Rahvusvaheline Ombudsmani Instituut asutati 1978. aastal ning see on ainus koostööorganisatsioon, mis koondab üle 150 ombudsmani institutsiooni üle maailma. Instituudi Euroopa regiooni kuulub ligi 80 riiklikku ja regionaalset ombudsmani erinevatest Euroopa riikidest. Euroopa regiooni liikmete üldkoosolekud ja konverentsid toimuvad iga 4 aasta järel.   

Konverents “Kiusamisvaba haridustee” (02.04.2014)

2. aprillil toimus Tallinnas Õpetajate Majas eelkõige koolijuhtidele mõeldud konverents „Kiusamisvaba haridustee“. Konverentsi avas Tema Kuninglik Kõrgus Taani kroonprintsess Mary ning tervitussõnad ütlesid õiguskantsler Indrek Teder ja Vabariigi Presidendi abikaasa Evelin Ilves.  

Konverentsil „Kiusamisvaba haridustee“ tutvustati olemasolevaid programme ja materjale kiusamisvaba õppekeskkonna loomiseks. Konverentsil esinesid tunnustatud rahvusvahelised eksperdid Christina Salmivalli Soomest ja Lars Stilling Netteberg Taanist ning Eesti selle ala asjatundjad Margit Sutrop Tartu Ülikooli Eetikakeskusest, Sirje Piht Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudist ja Kristiina Treial Tartu Ülikoolist. Lisaks tutvustati SA Kiusamise Vastu pilootprojekti (KiVa) ja Lastekaitse Liidu projekti „Kiusamisvaba lasteaed ja kool“.

Oma kogemustest rääkisid konverentsil kiusamisvastastes programmides osalenud kooli ja lasteaia juhid. Ühiselt arutati, kuidas kiusamisvaba õppekeskkond aitab kaasa õpilaste õppeedukusele ja üldisele heaolule, vahetati kogemusi ja muresid ning visandati ühiselt tulevikku.

Konverentsi kõned ja ettekanded leiab lasteombudsmani kodulehelt rubriigist Muud infomaterjalid.

Tutvu konverentsi ajakavaga

Konverentsi korraldas Õiguskantsleri Kantselei koostöös Lastekaitse Liiduga. 

 

Kogumiku “Laste heaolu” esitlusseminar (14.01.2014)

 
Statistikaameti kogumiku „Laste heaolu“ esitlusseminar toimus 14. jaanuaril 2014 kell 11.00-13.30 Õiguskantsleri Kantseleis, Kohtu tänav 8, Tallinnas.  

Kogumik „Laste heaolu“ koondab kokku erinevad laste heaolu puudutavad teemad ning annab ülevaate Eesti laste tänasest olukorrast. Kogumikus tutvustatakse laste kasvukeskkonda ja elutingimusi, perekoosseisu, majanduslikku olukorda, vaba aja veetmise võimalusi, hariduse ja tervisega seotud küsimusi, antakse ülevaade turvalisusega seonduvast, kirjeldatakse sotsiaalkindlustussüsteemi ja hoolekandemeetmete võimalusi laste toetamisel ning käsitletakse laste ühiskonnaelus osalemise võimalusi ja vanemlusega seotud probleeme ja hoiakuid.

Kogumiku koostamisele on Statistikaameti kõrval kaasa aidanud autorid Õiguskantsleri Kantseleist, Sotsiaalministeeriumist, Justiitsministeeriumist, Haridus- ja Teadusministeeriumist, Tervise Arengu Instituudist, Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist, Haigekassast ja Terviseametist.

Esitlusseminaril tutvustasid autorid kogumiku peamisi tulemusi ja tõid välja olulisemad sõnumid edaspidiseks. Autorid loodavad, et kogumik jõuab laia lugejaskonnani, sh poliitikakujundajate, uurijate, teenuseosutajate ja teiste laste heaolu eest seisjateni, aitab kaasa laste olukorra parandamisele ning loob võimalused lastega seotud andmete regulaarseks avaldamiseks tulevikus.

 

Konverents "Õiguskantsler Eestis ja Euroopas: järjepidevus ja tulevik"

Eesti Vabariigi 90. aastapäevale ja õiguskantsleri institutsiooni 70. aastapäevale pühendatud õiguskantsleri rahvusvahelise teaduskonverents „Õiguskantsler Eestis ja Euroopas: järjepidevus ja tulevik“ toimus 7. märtsil 2008 Reval Hotel Olümpia konverentsikeskuses.

 
Konverentsi avas õiguskantsler Allar Jõks, avaettekandega esines Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ning tervitussõnad ütles Rahvusvahelise Ombudsmani Instituudi asepresident Peter Kostelka.

Konverentsil oli kaks teemablokki.

I teema: õiguskantsler ja Euroopa. Kuidas kaitseb inimeste õigust heale haldusele Euroopa ombudsman ning milline on tema suhe kohtutega? Millised võimalused kohtute tegevuse kontrollimiseks on ombudsmani institutsioonil Rootsis? Kas ka Taanis on olnud kirglike arutluste all, kust jookseb piir ombudsmani volituste ja poliitiliste otsustuste vahel? Teemasid avades käsitles Euroopa ombudsmani büroo peasekretär Ian Harden hea halduse põhimõtet kohtute ja ombudsmanide töös; Rootsi parlamendi peaombudsman Mats Melin peatus ombudsmani järelevalvel kohtute tegevuse üle ning Taani parlamendi ombudsman Hans Gammeltoft-Hansen kõneles ombudsmanist kui poliitika piirivalvurist. Teemat modereeris õiguskantsleri nõunik Lauri Mälksoo.

II teema: õiguskantsler ja Eesti. Kuidas kujunes ja milles seisneb Eesti õiguskantsleri institutsiooni originaalsus ja ainulaadsus? Kas õiguskantsleri ja ombudsmani ülesandeid ühendav mudel on ennast õigustanud? Kuidas on õiguskantsler täitnud oma rolli põhiseaduslikkuse järelevalvajana ning põhiseaduslikkuse kohtuliku järelevalve algatajana? Kas õiguskantsleri Riigikohtule esitatud taotlused on õigustamatult riivanud erakondade huve? Milline on õiguskantsleri suhe poliitikaga ning kuidas on õiguskantsler kujundanud Eesti demokraatlikku poliitilist kultuuri? Neid teemasid avades rääkis Riigikogu liige Mart Nutt õiguskantsleri institutsioonist ja poliitikast, Euroopa Kohtu kohtunik Uno Lõhmus analüüsis õiguskantsleri osa põhiseaduslikkuse kohtulikus järelevalves ning Tartu Ülikooli võrdleva poliitika professor Vello Pettai avas õiguskantsleri rolli poliitilise kultuuri kujundajana. Teemat modereeris õiguskantsleri asetäitja-nõunik Madis Ernits.

Konverentsil avati Õiguskantsleri Kantselei koostatud näitus „70 aastat õiguskantsleri institutsiooni Eestis“ huvitavatest eksponaatidest läbi 70 aasta – dokumendid, fotod, väljaanded institutsiooni ajaloost ja ametisolnud õiguskantslerite tegevusest. Peale  konverentsi Õiguskantsleri Kantseleis ülespandud näitusel on eksponeeritud on näiteks president Konstantin Pätsi originaalkäskkiri 1938. aastast Anton Palvadre Eesti esimeseks õiguskantsleriks nimetamise kohta. Välja on pandud Anton Palvadre jälitus- ja süüdistustoimik (koopia KGB arhiivi toimikust). Esmakordselt on näitusel Otto Tiefi valitsuse õiguskantsler Richard Öveli (ametis 1944-1945) ja eksiilvalitsuse õiguskantsler Artur Mägi (hoidis institutsiooni järjepidevust 1949-1981) fotod. Eksponeeritud on Jaakko Kaurinkoski ja Eerik-Juhan Truuvälja allkirjastatud leping Soome Vabariigi Välisministeeriumi ja Eesti Vabariigi õiguskantsleri koostööst, mille tulemusena toimus Soome Ombudsmani ametkonna 75. aastapäevale pühendatud rahvusvaheline konverents 1995. aastal Elvas.

 

Konverents "Elurikkus või rikutud elu"

Rahvusvaheline teaduskonverents keskkonnaõigusest "Elurikkus või rikutud elu" toimus 11. mail 2007. Konverents keskendus isiku õiguste kaitse võimalustele keskkonnarikkumiste eest, käsitles keskkonnajärelevalvet ning  karistusi ja kohtupraktikat Eesti ja Saksamaa keskkonnaõiguses, tõstatas Eesti puuduliku  keskkonnaseadusandluse probleemid.

Õiguskantsler korraldas teaduskonverentsi koostöös Saksa Rahvusvahelise Õiguskoostöö Fondiga. Õiguskantsleri aastakonverentsi korraldamine on nüüdseks juba viieaastane traditsioon.  Algus tehti 2003. aastal  erakonnaõiguse, kodanike valimisliitude ja erakondade rahastamise teemal. Valimisliitudele on saavutatud eluõigus, nende keelustamise tunnistas põhiseadusvastaseks ka Riigikohus. Nüüd on käsil taotluse arutamine erakondade rahastamise kontrolli sätestamiseks Riigikohtu 8. mai istungil. 2004. aasta konverentsil tõstatas õiguskantsler politsei- ja korrakaitseõiguse teema – tänaseks on uue korrakaitseseaduse eelnõu vastuvõtmise lävel ning viimase aja rahutused kinnitavad veelkord tungivat vajadust korrakaitse terviklike õiguslike aluste järele. 2005. aastal käsitleti konverentsil andmekaitse temaatikat, mis andis tõuke valdkonna korrastamiseks ning uue isikuandmete kaitse seaduse vastuvõtmiseks. Eelmise aasta konverentsil „Miljonid ja miljöö” tõsteti terava tähelepanu alla õiguste ja huvide põrkumine linnaplaneerimises ja ehituses. „See ongi iga-aastase konverentsi eesmärk -  tõsta kõrgendatud tähelepanu alla lahendusi vajavad valdkonnad Eesti õiguskorras, tuua kokku õigusteoreetikud ja otsustajad, pakkuda foorumit valusate probleemide arutamiseks ja  diskussiooniks ning seeläbi jõuda õigusloome ja praktika parandamiseni”, märkis Allar Jõks.     

„Seekordne viies aastakonverents „Elurikkus või rikutud elu” sunnib meid mõtlema eksistentsiaalse tähtsusega valikutele, elu ja ellujäämise või hääbumise ja hävingu valikutele”, markeeris Allar Jõks konverentsi pealkirja. „Kas valime elurikkuse - liigirohke, mitmekesise, puhta ning terve loodus- ja elukeskkonna? Või rikume elu seda kõike hävitades? Valusalt ja värskelt on meeles möödunudtalvises õlireostuskatastroofis  hingevaakuvad linnud ning riigi vähene võime reostusega toime tulla. Avalikuks on saanud üha uusi näiteid looduskaitsealade, metsa või linnaalleede ohvrikstoomisest kinnisvaraarenduse, rikastumise või isikliku heaolu huvidele. Miljonite teenimise müra, hais ja tolm tapavad igapäevast elukeskkonda... Üha enam vajab selgeksrääkimist, millised on tegelikult meie kõigi põhiõigused puhtale elukeskkonnale ning kuidas on võimalik neid õigusi kaitsta, vajadusel ette võtta koguni kohtutee”, rõhutas õiguskantsler.

Põhiseadus paneb õiguskantsleri hinnangul meile kohustuse mõelda oma lastele ja lapselastele, olles vastu võetud usus ja tahtes arendada riiki kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele. „Põhiseadus sätestab looduse säästliku kasutamise põhimõtte ning igaühe kohustuse kaitsta elu ning looduskeskkonda”, ütles Allar Jõks. „Samas on igaühel õigus tervislikule keskkonnale ning õigus nõuda riigilt seaduse alusel sätestatud keskkonnanormatiivide järgimist. Kui riik ei taga meile puhast õhku ja vett, meie koduümbrus on saastatud, siis on rikutud meie õigust elule, eraelu puutumatusele, tervise kaitsele. Ka Euroopa Inimõiguste kohus on leidnud, et keskkonna oluline saastamine võib mõjutada inimeste kodu kasutamist ning kahjustada era- ja perekonnaelu puutumatust”, viitas õiguskantsler. „Viimastel aastatel on minu menetlustes olnud üle saja  avalduse, milles on puudutatud kõiki keskkonnavaldkondi: õhku, vett, metsa ja maad. On kurdetud müra, vibratsiooni, haisu ja tolmu üle välisõhus ning tõstatatud loodusobjektide kaitse alla võtmise probleeme, on kaevatud jäätmemajanduse korralduse üle. Olen menetlenud ohtlike raudteeveoste temaatikat  ning teinud ettepanekud ebapiisava seadusregulatsiooni parandamiseks, riikliku järelevalve ja haldusorganite ülesannete täpsustamiseks. Keskkonnaalaste menetluste tulemusena väidan, et  Eesti keskkonna- seadusandlus on segane, vastuoluline ja puudulik ning vajab terviklikku korrastamist,  isikute õiguste tagamiseks vajavad riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustused täpsustamist, nii ennetavad kui järelevalve meetmed süstemaatilisemat sätestamist ja rakendamist. Eesti õiguskorras puudub üldse keskkonnaõiguse üldpõhimõtteid sisaldav raamseadus”.

Konverentsi ettekanded käsitlesid Euroopa looduskaitseõigust ja selle järelevalvet,  keskkonnaõiguse printsiipe Euroopa Kohtu õigusemõistmises, isiku subjektiivsete  õiguste kaitset Eesti kohtupraktikas, karistusõigust keskkonnarikkumiste eest ning  keskkonnaseadustiku probleeme Eestis ja Saksamaal. Kokku kaheksa ettekandega esinesid konverentsil õiguskantsleri nõunik Evelin Lopman, Eestimaa Looduse Fondi keskkonnaõiguse jurist Kärt Vaarmari, Tartu Ülikooli professor Jaan Sootak ja dotsent Hannes Veinla ning mitmed Saksamaa tunnustatud õigusteadlased ja praktikud, nagu näiteks Münsteri Ülikooli professor Hans D. Jarass. Konverentsi modereerisid riigikohtunik dr Julia Laffranque ja justiitsminister Rein Lang.  

„See konverents tõstab kilbile väärtushinnangute ja mitmete oluliste huvide kaalumise – kas majanduslik edu ja jõukaks saamine näiteks sadama rajamisega väärtuslikule rannaalale kaalub üles loodusväärtuse ja kvaliteetse keskkonna? Kas lahkhelide korral peaks peale jääma liigirohke elurikkus või rahaliselt rikkam, kuid reostusest rikutud ja vaene elu? Kui üks oluline printsiip on nõrgema ja haprama kaitse, elu kaitse reostaja ja saastaja eest, siis peaks konverents näitama,  kuivõrd oleme Eestis valmis selleks kaitseks Euroopa Liidu nõuetele vastavalt, kus loodus on teadvustatud väga olulise väärtusena”, ütles Allar Jõks. 

Konverentsile olid kutsutud kõik keskkonnaõiguse kujundamises kaasarääkijad: Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide esindajad, kohtunikud, kohalike omavalitsuste esindajad, keskkonna- ja looduskaitsespetsialistid ning ühiskondlik organisatsioonide esindajad, õigusteadlased ja väliskülalised jpt.

"Pean konverentsi õnnestunuks siis, kui see toob kaasa muudatusi õigusloomes ja selle rakendamises. Õiguskantslerina aitan kaasa ning osutan abi nende eesmärkide saavutamisel", ütles Allar Jõks konverentsi lõpetamisel.

"Tahan kiita justiitsministeeriumi, kes on õiguskantsleri konverentside otsuseid kiirelt ellu viinud. Politseiõiguse konverentsil tõstatasime ühtse tervikliku korrakaitseseaduse vajaduse. Eile kiitis Vabariigi Valitsus korrakaitseseaduse eelnõu heaks ning saatis Riigikokku. Andmekaitsekonverentsil kõneldu tõukel valmis eelmisel aastal suur muudatuste pakett andmekaitses ning uus isikuandmete kaitse seadus", tõi õiguskantsler näiteid õiguskantsleri konverentside tulemustest. "Eelmise aasta ehitus- ja planeerimiskonverentsil andsime inimestele julgust seista oma huvide eest linnaarenduses.  Nüüd nägime kasvanud kodanikujulgust Sakala keskuse eest seismisel", märkis õiguskantsler. 

"Kindlasti on keskkonna teemas väga oluline roll just väärtushinnangute ja hoiakute muutmisel. Kuid hoiakute muutmine on veel keerulisem ja pikaajalisem protsess kui kogu keskkonnaõiguse kodifitseerimine", ütles Allar Jõks konverentsi lõppsõnas. 
 

Konverents "Miljonid ja miljöö"

Õiguskantsler korraldas 12. mail 2006 rahvusvahelise teaduskonverentsi planeerimis- ja ehitusõigusest „Miljonid ja miljöö”.  Konverents keskendus planeerimises ja ehitamises teravalt esilekerkinud õiguslikele probleemidele, ebapiisavale ja vastuolulisele seadusandlusele, kohaliku võimu haldussuutmatusele, põhiõiguste ja huvide põrkumisele.   

Õiguskantsler korraldas teaduskonverentsi koostöös Saksa Rahvusvahelise Õiguskootöö Fondiga. Sellega jätkas õiguskantsler juba kolm aastat kestnud aastakonverentside traditsiooni, et tõsta kõrgendatud tähelepanu alla valusad ja lahendusi vajavad valdkonnad Eesti õiguskorras.

Seekordse arvult neljanda õiguskantsleri teaduskonverentsi pealkiri „Miljonid ja miljöö” sisaldas endas teravaid huvide konflikte.  „Miljonid kui sümbol era- ja ärihuvidest, kinnisvaraarendajate ja investorite survest planeerimis- ja ehitusotsuste langetajatele. Miljöö kui avalik hüve, meid ümbritsev keskkond ja selle väärtustamine üldistes huvides. Meie viimaste aegade linnaarenduspraktikas on miljonid ja miljöö liiga sageli konfliktsed ja vastanduvad kategooriad,” mõtestas õiguskantsler. „Kui miljonid kipuvad võtma mõistust ja matma miljööd, kui miljonitest kantud ärihuvide all variseb kokku hõre seadusandlus ja avaliku võimu vastutus, on õiguskantsleril vajadus sekkuda”, kommenteeris Allar Jõks.  

Põhjusega avalikkuse tähelepanu keskmesse ja kriitika alla tõusnud planeerimise ja ehitamise valdkonnas peetava konverentsi eesmärk oli tõstatada probleeme, tekitada diskussiooni ja arutleda lahenduste üle senise praktika, õigusregulatsiooni ja väärtushinnangute muutmiseks.   

Planeerimis- ja ehitusõigus on olnud õiguskantsleri 2006. ja 2005. aasta üks prioriteetne  töövaldkond. Õiguskantslerile on laekunud hulgaliselt avaldusi, millest peegelduvad arendajate,  kinnisvaraomanike, kohalike elanike, keskkonnakaitsjate, laiema avalikkuse vastandlikud huvid ja õigused. Näiteks isiku omandiõigus ja õigus ehitada ühelt poolt, ning avalikud ja kolmandate isikute huvid teiselt poolt, mille ilmselge domineerimise puhul on avalikul võimul õigus isiku ehitusõigust piirata. Õiguskantsleri poole on pöördunud elanikud, kelleni jõudis info detailplaneeringust alles peale selle kehtestamist – kohalik omavalitsus rikkus planeerimismenetluse avalikkuse põhimõtet ja elanike kui huvitatud isikute õigust saada infot ning kaitsta oma huve. Õiguskantsleri poole on pöördunud elanikud, kelle kõrvalkrundile on õigusvastaselt püstitatud detailplaneeringule ja ehitusprojektile mittevastav ning miljöösse sobimatu ehitis ning linnavõim ei ole suutnud sanktsioone rakendada ebaseadusliku ehitise nõuetega kooskõlla viimiseks. Õiguskantslerile on kaevatud, et kohalikud omavalitsused seavad ehitusloa andmisel seadusvastaseid tingimusi. Need on vaid mõned näited õiguskantsleri menetlustest. Arvukate vastandlike huvide tasakaalustamisel langeb peamine vastutus kohalikele omavalitsustele. Õiguskantsleril ei ole pädevust omavalitsuse sisulistesse planeerimisotsustesse sekkuda, kuid õiguskantsler saab oma menetluste ja ühiskonnas toimuva põhjal tuua välja ehitus- ja planeerimissüsteemi kui terviku toimimisraskusi, mille peapõhjused on omavalitsuste vähene haldussuutlikkus ning seadusandluse puudulikkus, ebaselgus ja vastuolulisus.   

Konverents oli jagatud kaheks teemablokiks: planeerimisõigus ja ehitusõigus.

Planeerimisõiguse teemas, mida modereeris õiguskantsler Allar Jõks, käsitleti planeerimisõiguse põhijooni Saksa ja Eesti näitel, analüüsiti planeerimise olemust ja eesmärke, milleks on eelkõige võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi arvestava säästva ja tasakaalustatud elukeskkonna loomine, kaasates avalikkust ning andes võimaluse huvitatud isikutele oma huve kaitsta.

Ehitusõiguse teemablokis, mille moderaator oli Riigikohtu esimees Märt Rask,  peatuti õigusel ehitada ja sellele seatud piirangutel, miljöö säilitamise ja naabriga arvestamise nõuetel, ehitusjärelevalve meetoditel ja kohtupraktikal ebaseadusliku ehitise kõrvaldamiseks.

Konverentsil oli kaheksa ettekannet. Saksa-poolsed ettekandjad on oma ala tunnustatud õigusteadlased, halduskohtunikud. Eesti-poolsed ettekandjad on ringkonnakohtu kohtunik Kaire Pikamäe, riigikohtunik Indrek Koolmeister, õiguskantsleri nõunikud Nele Parrest ja Arnika Kalbus. Konverentsi avakõne pidas õiguskantsler Allar Jõks ning tervitussõnad  ütles regionaalminister Jaan Õunapuu ning Saksa Rahvusvahelise Õiguskoostöö Fondi direktor Matthias Weckerling.

Konverentsil osalesid Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumite esindajad, kohtute esindajad, kohalike omavalitsuste töötajad, planeerimis- ja ehitusspetsialistid ning erialaasjatundjad, õigusteadlased ja väliskülalised jpt.
 

Konverents "Infonälg vs. privaatsusjanu"

Õiguskantsler korraldas 13. mail 2005 koostöös Saksa Rahvusvahelise Õiguskoostöö Fondiga (Deutsche Stiftung für internationale rechtliche Zusammenarbeit e.V., edaspidi IRZ) rahvusvahelise andmekaitsealase teaduskonverentsi „Infonälg vs. privaatsusjanu“. Sellega jätkas õiguskantsler kaks aastat kestnud teaduskonverentside korraldamise traditsiooni, mille eesmärk on olnud juhtida tähelepanu olulistele probleemidele Eesti õiguskorras.

Seekordne konverents keskendus andmekaitse temaatikale. Andmekaitse on üks olulisi prioriteete nii õiguskantsleri tegevuse arengukavas aastateks 2003–2007 kui ka õiguskantsleri 2005. aasta tegevuses. Kaasaegses infoühiskonnas muutuvad teabeõigused üha olulisemaks ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate areng on toonud kaasa isikuandmete massilise töötlemise, mida on vaja õiguslikult reguleerida. Õiguskantsleril kui isikute põhiõiguste kaitsjal, riigivõimu teostajate kontrollijal ja põhiseaduslikkuse jälgijal on lähiaastatel täita oluline roll andmekaitse teema edendamisel Eestis.  

Õiguskantsleri rahvusvahelise konverentsi eesmärk oli teabeõiguste ja andmekaitse teema tähtsustamine nii laiema avalikkuse kui ka erialainimeste ees, probleemide tõstatamine ja erialase diskussiooni elavdamine ning seeläbi õigusliku situatsiooni korrastamine.  

Teabeõiguste taustaks on põhiseadusest tulenevad väärtused. Põhiseadus kaitseb igaühe perekonna- ja eraelu puutumatust ja isiklikku privaatsust. Selle lahutamatuks osaks on õigus isikuandmete kaitsele. Kuid põhiseadus sätestab ka õiguse vabalt saada ja levitada informatsiooni. Avatud ühiskond, riigijuhtimise läbipaistvus ja tõhus korruptsioonivastane võitlus eeldavad teabe vaba liikumist.  

Seadusandlikud raamid nii isikuandmete kaitseks kui riigi poolt teabe levitamiseks kehtivad Eestis juba mitu aastat. Õiguskantsleri viimaste aastate praktika aga näitab, et isikuandmete kogumisel ning neile juurdepääsu võimaldamisel eksitakse kehtivate üldreeglite vastu, samuti on esinenud olulisi probleeme isikuandmete töötlemist puudutava õigusloome osas. Eksimusi põhjustasid enamasti teabeõiguste alased ebapiisavad teadmised ja vähene väljaõpe. 

Konverentsi teemad keskendusid isikuandmete kaitse põhiseaduslikele alustele, Euroopa andmekaitseõigusele ning andmekaitse probleemidele Eesti avalikus ja erasektoris. Rahvusvahelise teaduskonverentsi Saksa-poolsete ettekandjatena esinesid Saksa andmekaitsevolinikud ja -eksperdid ning Eesti-poolsed ettekandjad olid kohtunikud ja õiguskantsleri nõunikud. Õiguskantsleri nõunike ettekanded käsitlesid isiku kui andmesubjekti osaluspõhimõtet ja õigusi isikuandmete töötlemises ning töötajate õigust privaatsusele töö juures ja suhetes tööandjaga. 

Konverentsile olid kutsutud Riigikogu ja Riigikohtu liikmed ning kohtute esindajad, Andmekaitse Inspektsiooni esindajad, ministrid ja ministeeriumite esindajad, Riigiprokuratuuri, politsei ja kaitsepolitsei esindajad, paljude andmetöötlusega kokkupuutuvate riigiametite ja inspektsioonide esindajad, õigusteadlased jpt. andmekaitse ja andmetöötlusega kokkupuutuvad isikud.
 

Konverents "POLITSEI.ÕIGUS.RIIK"

Õiguskantsler korraldas 7. mail 2004 koostöös IRZ-ga teaduskonve-rentsi „POLITSEI.ÕIGUS.RIIK“, mis keskendus politsei- ja korrakaitseõiguse temaatikale. Õiguskantsleri teaduskonverentsi eesmärk oli tekitada diskussioon korrakaitseõiguse käsitluse väljaarendamiseks ning arutada politseiõiguse kitsaskohti. Konverentsi teemat ajendas valima Eesti hetkeolukord politsei- ja korrakaitseõiguses. Eestis puudub seadus, mis määratleks täpsemalt avaliku korra mõiste ja politsei tegevuse avaliku korra kaitsel. Valdades ja linnades kehtivad avaliku korra eeskirjad on vastu võetud ilma seadusliku aluseta. 

Avaliku korra tagamist on seni peetud üksnes politsei ülesandeks. See on aga aegunud käsitlus ning korra ja turvalisuse kaitse peab olema ka teiste korrakaitse- ning riikliku järelevalve asutuste ülesanne, laiemalt iga ühiskonnaliikme ülesanne. Samas puudub seadus, mis sätestaks ühtsed alused kõigi korrakaitseasutuste koordineeritud tegevuseks ning annaks ühiskonnaliikmetele volitused sekkuda korrarikkumiste puhul. 

Avaliku korra tagamine on suures osas ennetav tegevus. Kuritegevuse ennetamise süsteemile on tegelikkuses alus pandud, kuid nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil on see toimunud ilma kindla õigusliku aluseta. Lähtuvalt temaatika probleemkohtadest oli konverents jagatud kolmeks teaduslike ettekannete blokiks ning paneeldiskussiooniks. Ettekannete teemad olid:

  • politsei- ja korraõiguse hetkeolukord;
  • politsei- ja korraõiguse põhiseaduslikud ning euroopaõiguslikud raamid;
  • politsei- ja korraõiguse tulevik – väljavaated ja arenguteed.

Konverentsile kutsuti esinema ja teemadeblokke modereerima Eesti tipp-poliitikud ning Eesti ja Saksa juhtivad õigusteadlased ja juristid. Konverentsi avasõnad ütlesid õiguskantsler Allar Jõks, siseminister Margus Leivo ja IRZ-i direktor Matthias Weckerling. Teemablokke modereerisid Riigikogu õiguskomisjoni esimees Märt Rask, Riigikohtu kohtunik dr Julia Laffranque, Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu ja riigisekretär Heiki Loot. Ettekanded esitasid Riigikohtu kohtunik prof Indrek Koolmeister, prof dr Holger Schwemer (Hamburg), õiguskantsleri nõunik Katri Jaanimägi, talituse juhataja Saksa Liitvabariigi siseministeeriumis Michael Niemeier (Berliin), Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Oliver Kask ning prof dr Friedrich Schoch (Freiburg).

Konverentsi temaatiliste artiklite ja ettekannete põhjal andis ajakiri Juridica koostöös Õiguskantsleri Kantseleiga välja erinumbri.
 

Konverents "Erakond ja/või valimisliit"

Eesti õiguskantsleri ja Saksa Rahvusvahelise Õiguskoostöö Fondi koostöös toimus 15.-16. mail 2003 Tallinnas rahvusvaheline teaduskonverentsi „Erakond ja/või valimisliit“. Konverentsi eesmärgiks oli käsitleda Eesti erakonna- ja valimisõiguse aktuaalseid probleeme ning pakkuda arutelu tulemusena välja lahendusi. Teaduskonverentsi ettekanded keskendusid kolmele üksteisest raskesti piiritletavale teemaderingile – erakonna mõiste põhiseaduses ja erakonnaseaduses, kodanike valimisliidud ja erakondade rahastamise põhimõtted. 

Konverentsil esinesid teiste hulgas Osnabrücki Ülikooli professor Dr Jörn Ipsen, Mainzi Ülikooli avaliku õiguse professor Dr Uwe Volkmann, õiguskantsler Allar Jõks, Riigikohtu esimees Uno Lõhmus, Riigikogu põhiseaduskomisjoni nõunik Ülle Madise ning Tartu Ülikooli professor Kalle Merusk.  

Konverentsi temaatiliste artiklite ja ettekannete põhjal andis kirjastus Juridica koostöös Õiguskantsleri Kantseleiga välja erinumbri. 
 

Põhja- ja Baltimaade õiguskantslerite ning ombudsmanide I konverents

Õiguskantsler korraldas 11.–12. juunil  2003 Tallinnas Põhja- ja Baltimaade õiguskantslerite ning ombudsmanide I konverentsi, mis oli pühendatud Eesti õiguskantsleri institutsiooni loomise 65. ja tegevuse taastamise 10. aastapäevale. Konverentsil käsitleti ombudsmani ja õiguskantsleri rolli õiguslikus järelevalves politsei tegevuse üle ning lasteõiguste kaitsmisel. Konverentsi aitas rahastada Põhjamaade Ministrite Nõukogu. 

Konverentsile kogunesid Põhja- ja Baltimaade ombudsmanid ning õiguskantslerid, osalejariikide suursaadikud, mitmed Eesti riigi ning rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad. Samuti osales konverentsil aastail 1995-2003 Euroopa Ombudsmanina töötanud Jacob Söderman.

 

Läänemeremaade ombudsmanide ja õiguskantslerite 3. seminar

 
29. augustil 2003 võõrustas õiguskantsler Tallinnas Eesti Läänemeremaade Nõukogu eesistumise raames Läänemeremaade ombudsmanide ja õiguskantslerite 3. seminari. Seminaril arutati õiguskantsleri ja ombudsmani institutsiooni tõhususe ja selle mõõtmise võimalusi ning  õiguskantsleri ja ombudsmani institutsioonile antud volitusi ja nende piiramist. Põhiettekannetega esinesid õiguskantsler Allar Jõks ning Poola Vabariigi aseombudsman Jerzy Swiatkiewicz. Seminari modereeris Läänemeremaade Nõukogu volinik Helle Degn.