Õiguskantslerini jõudis juhtum, kus omavalitsuse lastekaitsetöötaja külastas koos kahe politseinikuga ette teatamata avaldaja kodu, et kontrollida, kas avaldaja lapsed, 7-aastane ja 14-aastane, on jäetud järelevalveta. Avaldaja sõnul häiris ja ehmatas selline relvastatud politseinikega läbiviidud kodukülastus lapsi.
Laste heaolu kontrollimiseks ette teatamata kodukülastuse korraldamine ja vastavalt vajadusele politsei kaasamine on lastekaitseseadust ja korrakaitseseadust järgi põhimõtteliselt lubatav. Asjas kogutud andmed võimaldavad järeldada, et lastekaitsetöötajal oleks olnud analüüsitud juhtumil võimalik valida laste heaolu kontrollimiseks leebem lahendus, näiteks helistades samal päeval laste emale või tema poolt viidatud laste eest hoolitsevale täiskasvanule ning leppides kokku kodukülastuse. Sel moel oleks saanud vältida muid ohte nagu aias viibiv kuri koer, kelle oleks saanud kodukülastuse ajaks kinni panna.
Lastekaitseseadus sätestab lastekaitsetöötajale ka võimaluse korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve erimeetmete kohaldamiseks. Muude meetmete seas on lastekaitsetöötajal õigus valdusesse sisenemiseks ohukahtluse korral ohu väljaselgitamiseks. Seega ei vaja lastekaitsetöötaja politseilist ametiabi valdusesse sisenemiseks, vastav pädevus on lastekaitsetöötajal endal, küll aga peab lastekaitsetöötaja kaasama politsei, kui on vaja kohaldada vahetut sundi. Vajadus kasutada vahetut sundi võib tekkida, kui külastatakse riskiperesid, kus puututakse kokku alkoholi- või narkojoobes inimestega (nagu omavalitsus vastuses välja toodud). Kõne alla võib tulla ka vajadus tõrjuda looma rünnakut.
Kuna kõnealusel juhtumil tegi lastekaitsetöötaja ette teatamata külastuse ning ei teadnud seega, kas vahetu sunni kasutamise vajadus võib tekkida või mitte, siis ei saa väita, et politsei kaasamine oli ilmselgelt seadusevastane.
Soovitame omavalitsustel lastekaitseseadusest tulenevate ülesannete täitmisel iga üksikjuhtumi puhul hoolikalt kaaluda, milline oleks laste, nende vanemate ja teiste isikute õigusi kõige vähem riivav viis järelevalve teostamiseks ning politsei kaasata üksnes siis, kui selleks on sisuline vajadus. Olukorras, kus riikliku järelevalve toimingutest on puudutatud lapsed, tuleb kõigi kaalutlusotsuste tegemisel seada esikohale laste parimad huvid.
Probleemi lahendamine peab olema tõhus ja eesmärgipärane, kuid seejuures võib õiguseid ja vabadusi piirata nii vähe kui võimalik. See tähendab püüet leida lihtsaid, inimlikke ja seadusega lubatud piires vormivabasid lahendusi. Korrakaitse üld- ja erimeetmeid võib kasutada vaid siis, kui muul viisil ei ole võimalik probleemi lahendada.